TOIVO UUSTALO

Lennart Meri on kord öelnud, et “inimene ongi ajalugu”.
Käesolevas biograafias saame just seda inimese ja inimeseks
olemise osa lugeda. Autori mälestused on siinjuures selleks,
mis taastab mingil määral ammu kadunud maailma, millest
leiame ebaõigluse, kuid samas ka tahtejõu ja nutikuse sellest
üle olla. Lugu on personaalne ja toores, kuid ehk avavad
just sellised lood meile reaalsuse selle kõige ehedamal kujul.
Sündmustest võib olla möödunud küll aastakümneid, aga
nende õpetlikkuse väärtus on samaks jäänud ning ehk
panevad nad ka lugeja teose lõpus millegi üle järele mõtlema
ja mis veelgi parem – kirja panema, et tarkus talletada.