Kuulsuse narrid

Eduard bornhöhe

1892. aastal valminud satiirilise jutustuse „Kuulsuse narride“ pilkeobjektiks on kaks eesti vaimukangelast: “kirjanik” Salomon Vesipruul ja “leiutaja” Jaan Tatikas. Vesipruul teadis, et tal on hea luuleanne ja ta tahtis kirjanikuks saada. Paraku on kogu maailm tema vastu. Tatikas tahab olla maailma parim leiutaja, kahjuks ei tööta ükski ta leiutis. Nii nad siis kemplevad nii omavahel kui ka ilmarahvaga.

Bornhöhe oskab suurepäraselt ühendada naljaka ja õpetliku, luues loo, mis on tänaseni üllatavalt aktuaalne. „Kuulsuse narrid“ on nii satiir, eluline karakteriuuring kui ka meeldetuletus, et tõeline väärtus ei seisne kuulsuses, vaid tegudes.

Kõvad kaaned