Need Käänulised Teed

Näidend

Viimasest sõjast Eestimaal on 2025. aastaks möödas 81 aastat. Sõjaõudusi vahetult läbielanud mehed jäid enamasti ühishauda. Distantsilt jälgijad viis aeg. Vähemuses on need, kes mäletavad mälestusi. Kui neid on. Sageli polegi. Traagika meenutamine pole mõnus tegevus – ei räägitudki. Selle loo lavastaja Maie leidis abikaasa vanemate riidekapi siseukselt sõjaaegsed aastanumbrid kuupäevadega: Äiapapa lahkus kodust …, Äiapapa saabus koju … Kuhu, milleks, kuidas? Jääb teadmata igaveseks.

21.sajandi I veerandil on Eestimaal vähe inimesi, kes suudavad ettekujutada, mida toob sõda tavalise perekonna ellu. Ongi hea. Poleksvajagi, kui …

Siin lahti rulluvas ühe pere ja lähikondsete loos on 10 meest, perekonnad lastega. Kogu lugu tugineb ainult ehedatel mälestustel. Mõtted, käitumine, teod – läbi imbunud talupojatarkusest – toimuvad tagalaküla igapäevaelus. Uppuvast laevast, Sinimägedest, vanglast räägib pääsenu. Mõttetu on otsida patriotismi, mida tuleb ekraanidelt ja raamatutest. Kirjutatu ja lavastatu pole ühe perekonna loo jäädvustamiseks. See on Eesti rahva ühislugu piirist piirini. Järelemõtlemiseks.

Maie Matvei
Vaino Napp